Kolm teadlast – Mary Brankow, Fred Ramsdell ja Simon Sakaguchi – on pälvinud Nobeli preemia murrangulise avastuse eest, mis selgitab põhjalikult, kuidas immuunsüsteem eristab „oma“ ja „võõra“ rakke ning miks see protsess võib ebaõnnestuda ja viia autoimmuunhaigusteni.
Aastakümneid oli immunoloogia üks suurimaid mõistatusi see, kuidas keha võimas kaitsesüsteem väldib oma kudede ründamist. Laureaatide töö andis otsustava vastuse, paljastades regulatiivsete T-rakkude ehk Tregide olulise rolli – need on spetsialiseerunud immuunrakkude rühm, mis vastutab liigsete või ekslike immuunvastuste mahasurumise eest. Need rakud toimivad immuunsüsteemi sisemiste “piduritena”, tagades tasakaalu ja ennetades enesehävitust.
Nende avastuse keskmes on FOXP3 geen, mille teadlased pidasid regulatiivsete T-rakkude arengu ja nõuetekohase toimimise jaoks hädavajalikuks. Kui FOXP3 on kahjustatud või ei toimi korralikult, kaotab immuunsüsteem võime ennast reguleerida. Selle tulemusena võivad immuunrakud hakata ründama organismi enda kudesid, vallandades tõsiseid autoimmuunreaktsioone. See leid aitas selgitada immuuntolerantsuse bioloogilisi juuri ja seda, miks selle lagunemine võib olla nii laastav.
Sellel avastusel on tohutu mõju. See on loonud teadusliku aluse uute ravimeetodite väljatöötamiseks, mis on suunatud selliste haiguste vastu nagu 1. tüüpi diabeet, reumatoidartriit, hulgiskleroos ja elundisiirdamise järgsed tüsistused. Lisaks on immuunsupressiooni kontrollimise mõistmine avanud paljulubavaid teid vähiravis, kus immuunsüsteemi ettevaatlik „pidurite vabastamine“ aitab sellel kasvajarakke ära tunda ja hävitada.
Võib-olla kõige olulisem on see, et see läbimurre on võimaldanud immuunvastuseid täpselt moduleerida – tugevdades neid vajadusel ja rahustades neid, kui need muutuvad kahjulikuks. Muutes teadlaste arusaama immuunregulatsioonist, sillutab see avastus teed järgmise põlvkonna personaalsetele immunoteraapiatele, mis võivad muuta autoimmuunhaiguste, vähi ja muude haiguste ravi.
